Antennipaigaldusjuhend

Print

Selleks, et edukalt vastu võtta üle õhu viit Eesti telekanalit, on oluline suunata sobiv antenn õigesti. Selleks tuleb tuvastada lähim telemast ning valida juhistest lähtudes sobiv antenn. Kui see tundub keeruline, siis lihtsam viis on võtta ühendust TasutaTV tasuta klienditoe telefonil 680 4040 või geograafiliselt lähima antennipaigaldusfirmaga.

  • Miks ja millal küsida abi antennipaigalduse asjatundjalt?

    Kuigi antenni paigaldusega on võimalik reeglina hakkama saada ise, on soovitatav, eriti keerulisemates tingimustes (pikad vahemaad, keerulised maastikuolud, erisoovid nagu Soome TV või ZuumTV), konsulteerida oma ala asjatundjaga. Ettevõtted, mille tegevuseks on erinevate antennisüsteemide paigaldamine ja häälestamine on loetletud siin.

    Antennilahenduse teostus sõltub vastuvõtukoha tingimustest ja seega on iga antennilahendus kuigivõrd unikaalne. Kogemustega antennipaigaldaja teab oma tööpiirkonna levitingimusi ning suudab mõõteriistade abiga välja selgitada parima koha antenni paigaldamiseks, vastuvõtusuuna, sobivad kinnitused ning leida vajalikud lisaseadmed – kokkuvõttes pakkuda lahenduse, mis töötab iga ilmaga ning on vastupidav.

    Antennipaigaldus ei ole väga kallis teenus (tunnihind 20-40 €) ning hilisem kokkuhoid kuutasuta teenusest toob kulutatud raha kiiresti tagasi. Küsi pakkumist piirkonna antennipaigaldajalt ning tee otsus, kas eelistad seadmed ning kaablid ise ühendada või tellid kogu lahenduse temalt.

    Oluline on alles hoida antennipaigaldaja kontaktandmed, et vajadusel saaks tellida antennisüsteemi  hooldustöid. Kuna antenn on pidevalt ilmastikutingimuste meelevallas, siis aastate jooksul võivad väsida nii ühendused kui ka antenni kinnitused.

    Antennipaigaldaja vastutab oma töö eest ning tagab, et kvaliteetne telepilt oleks nähtav sõltumata ilmastikuoludest ja aastaajast (puud lehtes). Vajadusel teostab garantiitööd.

  • Millised on põhisammud digitelevisiooni vastvõtmiseks vajaliku süsteemi loomisel?

    1. Mine digitelevisiooni levialakaardi lehele ning otsi oma kodule või suvilale kõige lähem telemast/saatja
    2. Vastavalt soovitustele meie leheküljel vali sobivat tüüpi ja võimendusega antenn
    3. Lähtudes juhenditest ning konsulteerides antennimüüja või -paigaldajaga, koosta nimekiri vajalikest komponentidest
    4. Osta antennimüüjalt vajalik antenn, antenni kinnitused, kaabel, vajadusel piksekaitse, mast, filtrid, võimendus jm vajalik
    5. Paigalda ning seadista vastuvõtuseadmed

    Mistahes etapis võid pöörduda ka Digilevi TasutaTV klienditeeninduse poole aadressil tasutatv@levira.ee või telefoninumbril:
    680 40 40

  • Millist antenni valida?

    Kuigi digileviga on kaetud 100% Eesti territooriumist, ei ole signaal kõikjal samaväärselt tugev ning selle edukaks vastuvõtmiseks on vajalik kasutada sobivaid antenne. Antennitüübi valikul tuleb eelkõige arvestada selle sobivust detsimeetersignaalide vastuvõtuks sagedusvahemikus 470–790 MHz. Mida kaugemal asub TV-saatja, seda suurema võimendusega antenn tuleb valida. Lähedal asuva saatja korral piisab antennist võimendusega 12-15 dB. Kui saatja asub kaugemal või vastuvõtutingimused on keerulisemad, tuleks valida antenn võimendusega 17-18 dB.

    NB! Oluliselt mõjutab vastuvõtu kvaliteeti ka antenni kõrgus maapinnast ja see, kas antenni ja vastuvõtu koha vahel on signaali takistavaid objekte – mets, mägi, kõrged hooned või puud.

    antennas01Kui telemast/saatja on kuni 15 km kaugusel (see sõltub saaja võimsusest), võib katsetada vastuvõttu toaantenniga. Kuna vastuvõtutingimused on väga erinevad (seinte materjal, kas aknad avanevad saatja suunas, vastuvõtu kõrgus (korrus), muud segajad toas), on keeruline hinnata, kas toaantenn on piisav või mitte. Võimalikest parim koht toaantennile on saatja suunal avaneva akna läheduses. Kui toaantenn ei toimi, on reeglina võimalik rikkumata pakendiga toaantenn tagastada müüjale ja soetada asemele toekam välisantenn.  Stabiilselt kvaliteetse telepildi saamiseks soovitame alati välisantenni, sest toaantenni puhul tuleb tihti ette häireid, mis on põhjustatud ruumis toimuvatest tingimuste muutumisest (inimeste liikumine, mobiililevi, teatud juhtudel ka elektriseadmed).

    Kui toaantenn stabiilset pilti ette ei too, tuleb paigaldada väike välisantenn.  Väikeste ja kergete logaritmilise ehitusega antennide hinnad algavad juba 15.- eurost. Võimendustegur on vaid 7–8 dB, kuid erinevalt teistest antennitüüpidest on sellise ehitusega antennides signaalikadu väiksem. Selle antenni puhul pole vaja 1–2 dB kadu põhjustavat muundurit, mis asub antenni ning kaabli vahel.

    antennas02

    Keskmise suuruse ja hinnaga (20-30.- €) väliantenni puhul tagavad neli paralleelselt ühendatud dipoolvastuvõtjat võimendusteguri kuni 12 dB UHF-riba keskmistel kanalitel (30–50). Selle antenni eeliseks on lühike horisontaalne pikkus, mistõttu on stabiilse antennikinnituse ehitamine oluliselt lihtsam. Taoliste antennide töökaugus saatjast on tavaliselt kuni 30 kilomeetrit.

     

     

    UUDIS! Lühikese distantsi toa- ja välisantenn

    Kaasaegne ja hea disainiga antenn, millega saab katsetada tubast signaali vastuvõttu, kuid vajadusel saab antenni paigaldada ka välja.   Loe lähemalt ja osta siit.

     

    antennas03Pika vahemaa tagant signaali püüdes tuleb soetada korralik, 75-100 elemendiga antenn, millel on hea võimendus (- 18dB). Taga on taolistel pikkadel (2-2,5 meetrit) antennidel reeglina reflektor, mis lisab suunatundlikkust. Reeglina tagab parima tulemuse tagab kõrge mast, minimeerimaks saatja suunal olevate võimalike takistuste mõju. Antenni juurde on mõistlik panna ka nn mastivõimendi, mis kataks UHF-kanalid 21–60. Loomulikult peavad nii mast kui kinnitused olema korralikud ja tuulekindlad.

  • Milliseid antenne ei ole soovitatav kasutada?

    antennas04Raamantennid (nn “poola restid”) on praktikas osutunud digilevi vastuvõtuks ebasobivaks. Nendest antennidest tuleks igal juhul hoiduda ja olemasolevad seda tüüpi antennid ka välja vahetada. Probleem seda tüüpi antennide kasutamisel tekib sellest, et antenni on väga raske kui mitte võimatu suunata ja see (eriti, kui sellesse on ehitatud tootja poolt ka võimendi) võimendab kõiki signaale, mida õhust kätte saab. Sageli juhtub, et antenn ise osutub häireallikaks. Stabiilset vastuvõttu seda tüüpi antenniga ei saa garanteerida.

  • Millal tuleb kasutada ka võimendusi ja filtreid?

    Antennivõimendi lisamist tasub kaaluda siis, kui vastuvõtusignaali kvaliteet on hea, aga tugevust jääb vastuvõtja jaoks väheks. Üldjuhul tekib selline olukord siis, kui antennikaabel on suhteliselt pikk või signaali jagatakse kahe või enama vastuvõtuseadme vahel. Ka siis, kui normaalsest vastuvõtu signaalitugevusest jääb pisut puudu ning antenn on juba valitud suurim võimalik, võib pildi ette tuua võimendi kasutamine.  Küll aga peaks võimendustegur jääma mõistlikesse piiridesse – üle 20–30 dB võimendus enam efekti ei anna, pigem vastupidi. Tasub meeles pidada, et võimendi suurendab signaali tugevust, mitte ei paranda signaali kvaliteeti – kui tugevuse indikaator on juba n-ö rohelises ning signaali kvaliteet ikkagi nigel, on süüdlaseks mõni häireallikas. Ja häireks võib olla hoopiski ülevõimendatud signaalis tekkiv ristmodulatsioon.

    Tugevaid häireid, mis segavad vastuvõttu, kuid on vastuvõtusagedusest märkimisväärselt erinevatel sagedustel, on võimalik küllaltki efektiivselt välja filtreerida – siinkohal aga mingit üldist retsepti olemas pole ning probleemide korral tasuks pöörduda antennipaigaldusega tegelevate spetsialistide poole. Viimastel aegadel on probleemiks olnud mobiilsideoperaatorite poolt uutel 4G sagedustel töötavad antennid, mille puhul tuleb taas kasutad spetsiaalseid filtreid.

    Võimendit ja/või filtrit on vaja ka siis, kui signaali võetakse vastu eri suundadest ja/või kahe või enama antenniga (näiteks tasuta Eesti kanalid ja tasulised ZuumTV kanalid või Eesti ja Soome kanalid).

    Reeglina annab parema tulemuse kvaliteetsem antenn, mitte lisatud võimendus.

  • Kust saab sobivaid seadmeid ja tarvikuid?

    Digilevi TasutaTV vastuvõtuks vajalikke seadmeid müüakse elektroonikapoodides üle Eesti. Vajaliku antenni ning antenniga seotud tarvikud leiad Digilevi TasutaTV koostööpartneri, Merge kodulehelt.

  • Mida jälgida antenni paigaldusel?

    Digilevi TasutaTV vastuvõtuks vajalikke seadmeid müüakse elektroonikapoodides, suurte kaubanduskettide kauplustes ning kaubamajades. 

    Mida jälgida antenni paigaldusel?

    Antenn tuleks suunata lähima telemasti peale. Lähima masti leiad levialakaardilt sisestades vastuvõtukoha aadressi. Kuigi see on rusikareegel ja toimib enamikus Eesti punktides, ei pruugi see alati tagada parimat ja stabiilset vastuvõttu. Kui sobiv saatja jääb kaugemale kui 25 kilomeetrit või sobivas kauguses on mitu saatjat, on soovitav konsulteerida piirkonna antennipaigaldajaga, kes oskab soovitada, milline võiks olla parim suund (arvestades saatja võimsust ning maastiku tingimusi). Loomulikult võib uurida ka naabermajade katuseid ning seal olevate antennide suundasid.

    Antenni paigaldades tuleb kindlasti jälgida sobivaima saatja polarisatsiooni. Reeglina on kõik digilevi saatjad horisontaalse polarisatsiooniga ehk ka vastuvõtuantenn peab siis olema maapinna suhtes lapiti. Samas kasutatakse kohalikes saatjates ka vertikaalset polarisatsiooni – sel juhul tuleb vertikaalsesse asendisse keerata ka vastuvõtuantenni elemendid ehk antenn peab olema maapinna suhtes risti. Infot Digilevi TasutaTV saatjate polaarsuse kohta leiate veebilehelt – saatjate polarisatsioon. Üldjuhul on suure võimsusega saatjad horisontaalse polarisatsiooniga ning abisaatjad (ehk väikse võimsusega saatjad) vertikaalse polarisatsiooniga.

    Antenni asetus vertikaalse polarisatsiooni korral. YBQ

    Antenni paigaldades tuleb veenduda, et kogu konstruktsioon saab piisavalt vastupidav nii tuultele kui ka lindudele, kes armastavad suuremaid antenne kasutada maandumispaigana.

    Parematel antennidel on kaabli ühendamiseks kasutusel F-tüüpi liides, mis sisaldub antenniga komplektis. Kaabel peaks kulgema ilma teravate nurkade ja murdekohtadeta ja muidugi tuleb korralikult tihendada läbiviigukoht katuses. Kui kaabel on vigastatud, tuleb see pigem välja vahetada, mitte parandada.

    Loomulikult tuleb jälgida paigaldades ka ohutusnõudeid, vältida töö tegemist ohtlikult tugeva tuulega või märgades ja libedates oludes.

  • Mida näitavad digisignaali indikaatorid teleris või digiboksis?

    Digitelevisiooni puhul on indikaatoreid kaks – signaali tugevus ja signaali kvaliteet. Signaali tugevuse tõstmiseks võib olla kasu võimsama (suurema) antenni kasutamisest.

    Vähemoluline pole stabiilse digipildi puhul signaali kvaliteet – seda näitab indikaatori teine rida. Mida suurem on näit, seda vähem on digisignaalis vigu mingi ajaühiku jooksul. Kui vigade arv ületab kriitilise piiri, tekivad artefaktid või hangub pilt sootuks. Kui aga signaali kvaliteedinäidik hüppab pidevalt üles-alla, on kusagil peidus mingi häireallikas.

  • Milles on probleem, kui telepildis on häired, kuigi paigaldusel on kasutatud kaasaegset antenni ja kaableid?

    Kui telepildis on häired või signaal puudub üldse, on levinuimad probleemi allikad järgmised:

    • antenn on ebapiisava võimendusega (liiga nõrk)
    • antenn on paigaldatud liiga madalale või suunatud valesti ja tuleks proovida antenni erinevates suundades liigutada ja üles-alla nihutada, jälgides samas sobiliku asendi ja kõrguse leidmisel teleriekraanile kuvatavaid signaali tugevuse ja kvaliteedi inforibasid
    • kaabel antennist telerini on liiga pikk ja signaal sumbub enne telerisse jõudmist ning vajalik on paigaldada antennivõimendi
    • mäed, tihe mets, kõrged puud, vastuvõtt orus jmt takistavad signaali teed saatjast antennini ja antenn tuleb ümber suunata või paigaldada teise kohta

    NB! Kui telepilt aeg-ajalt kaob, siis suure tõenäosusega ei ole tegemist signaali edastava saatjaga seotud probleemiga, sest saatjate tööd kontrollitakse pidevalt ning süsteemid on töökindluse tagamiseks dubleeritud. Katkestused sealhulgas suuremate rikete korral (enamikul juhtudest seotud piirkondliku elektrikatkestusega) on digilevi võrgus lühiajalised. Viga tuleb ikkagi otsida antennisüsteemist ning vajadusel kutsuda antennipaigaldaja.

     

  • Milles probleem, kui kanalite nimetused kuvatakse, kuid pilti ikka ei teki?

    Kanalite loend saadetakse signaalina, mis levib väga hästi, ning seetõttu ei tähenda kanalite loendi tekkimine veel, et viga on saatjas või et pildi esitamiseks on signaal samuti piisavalt tugev. Seega tuleb ikkagi veenduda, et vastuvõetav signaal on piisavalt tugev, antenni õigesti suunatud ja sobiv.

  • Kas vana analoogtelevisiooni antenn sobib ka digilevi vastuvõtmiseks?

    Paljudel korterelamutel, eramutel ja suvilatel on varasemast ajast UHF-antenn.

    Suure tõenäosusega sobib antenn, mis paigaldatud digitelevisiooni vaatamiseks ka täna digilevi vastuvõtuks, analoogsignaali vastuvõtuks ehitatud antenn ei pruugi toimida. Oluline on, et antenn suudaks vastu võtta kanalite vahemikku 21-60, 470–790 MHz. Vanemate antennisüsteemide põhilisteks rikkeallikateks on antenni ja teleri vaheline kaabeldus (musta värvi kehva varjestusega kaablid) ja pistikud (plastikust üleminekud). Kui antenni on vihmad ja tuuled aastaid räsinud, siis tuleks ühendused puhastada ja kaabel uuesti antenni külge ühendada. Igati soovitatav on kaabel asendada ja vedada uus kaabel. Kui ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist on analoogsignaali või digitaalse signaali vastuvõtuks paigaldatud antennisüsteemiga, siis soovitame konsulteerida piirkondliku antennipaigaldajaga. Nimekirja antennipaigaldusega tegelevatest ettevõtetest leiad siit.

  • Kuidas käituda korterelamus, et Tasuta TV teenust kasutada?

    Juhul, kui kasutate või soovite kasutada telepildi vaatamiseks kortermaja ühist antennisüsteemi, siis pöörduge probleemide korral antenni paigaldamise ettepanekuga oma maja ühistu või haldaja poole.

  • Milles on viga, kui pilt vahepeal kaob, kuid tuleb otsese põhjuseta tagasi?

    Sõltumata sellest, kas pilt kaob hetkeks või minutiteks / tundideks, on enamasti tegemist antenni ja kaablivahelise ühenduse probleemidega. Aja jooksul ja sageli ka raskete ilmastikuolude tingimustes ühendused „väsivad“ ning see põhjustab olukorra, kus pilt ilma nähtava põhjuseta kaob või hakib. Tegemist ei ole suure tõenäosusega saatjaga seotud probleemidega, sest saatjate tööd kontrollitakse pidevalt ning süsteemid on töökindluse tagamiseks dubleeritud. Kuna taolist viga on ilma mõõteriistadeta keeruline leida, siis soovitame pöörduda antenni paigaldanud firma või kohaliku antennipaigaldaja poole. Antennipaigaldajate kontaktid leiab siit.

  • Täiendav info

    Detailsema juhendi ning lisainfot erinevate signaali vastuvõtuga seotud asjaolude kohta leiad siit.

    *Siin leheküljel anname nõuandeid õhu kaudu leviva tasuta digitelevisiooni nn vabalevikanalite vastuvõtuks, mille edastamiseks kasutatakse esimest multipleksi (MUX1). Tasulisi programme (nii Eesti- kui välismaiseid) edastatakse multipleksides kaks ning kolm (MUX2 ja MUX3) ja nendel pakub ZuumTV teenust AS Starman. Tasuliste kanalite nägemiseks on vajalik Starmani poolt väljastatav vaatajakaart. ZuumTV vaatamiseks vajaliku info leiad Starmani kodulehelt.