Arvamus: Kõigile, kes ei taha televisiooni tarbida…

Vabalevi telekanalite lahkumine on paljud inimesed ärevaks teinud. Ja põhjusega. Need, kes muretsema peaks, seda väga ei tee. Urmas Oru, Kanal2 juht ütles eelmisel nädalal vabalevist lahkumise otsuse tagamaid selgitades: “Kahjuks on erinevad reklaamikitsendused ja muud koormised teinud erakanalite edasise toimimise vabalevis täiesti mõttetuks. Vaadates riigiametite reaktsioone mainitud uudisele, on selge, et tegelikult polegi riik huvitatud erakanalite kättesaadavusest.”

On palju räägitud, et suuremad telekanalid on aastaid miinusega tegutsenud. Ilmselgelt mitte vabatahtlikult. Telereklaami turg pole langusest taastunud, konkurents on regulatsiooni alt väljas olevate telekanalite ja internetimeedia tõttu suurenenud. Riik on neile TV3-le ja Kanal2-le lisapiiranguid kehtestanud.

Pole imestada, et sellises olukorras oleva kanali juht ja omanikud otsivad lahendusi. Olgu öeldud, et vabalevis ükski televaataja televaatamise eest tasu maksma ei pea – antenn katusele või teleka peale ja pilt tuleb. Telekanalite sissetulekuallikas on reklaamide müümine. Et reklaame müüa, peab telekanal kokku panema huvitava programmi ja olema kättesaadav üleriigilise levivõrgu kaudu. See kõik on aga kulu.

Telekanalite miinusmärgiga probleemi on varmalt lahendama tõtanud tasulisi teenuseid pakkuvad firmad Elion, Viasat ja Starman. Telekanalid, kes vabalevis olemisest loobuvad, saavad neilt operaatoritelt selle eest väärika tasu. Tasu, mille nad koguvad kokku televaatajatelt. Samuti pakuvad need operaatorid oma võrkudes telekanalitele vaatajateni viimist ilma selle eest raha küsimata. Selle raha küsivad operaatorid taas televaataja taskust.

Kui nüüd eelnev kokku võtta, siis on tasuliste operaatorite ärihuvi ja telekanalite kitsikus leidnud kokkupuutepunkti, mis väljendub lahenduses lõpetada vabalevi ja panna kõik televaatajad  televisiooni tarbimise eest raha maksma. See on küüniline samm ja on väga kahju, et riigiametites antud valdkonnaga tegelevate inimesed on seni ainult käsi laiutanud.

Miks see on probleem: esiteks vaesustub tunduvalt üle 200 tuhande inimese ligipääs infole ja ka meelelahutusele, mida need kanalid on aastaid pakkunud. Kui vanasti öeldi Rooma riigis, et rahvas vajab tsirkust ja leiba, siis vabalevi kanalivaliku vähenemine võtab ära ühe neist kahest asjast.

Teiseks – meediaruum muutub oluliselt vaesemaks: üleriigiliselt jäävad levima vaid riiklikud telekanalid ja Tallinna televisioon. Erameedia kaob pildilt sootuks. Ka see on asi, mis asetab Eesti kuhugi mujale liigasse kui arenenud riikide hulka. Kui see kedagi lohutab, siis Euroopa riikidest on sarnases olukorras vaid Läti, kus tasuta näeb ainult riigitelevisiooni ning kõik erakanalid on tasulised.

Loomulikult on aktiivsed tasuliste teleteenuste operaatorid, kes saavad uusi kliente haarata: nad teatavad “abivalmilt”, et kõik need kes neile juba igakuiselt raha maksavad, muretsema ei pea. Ja need, kes enam vabalevist Kanal2 ja TV3-e ei näe, neil on meeldiv võimalus otsustada kellele neist operaatoritest raha maksta, et edaspidi televisiooni tarbima hakata.

Kinnitan siinkohal, et Levira on jätkuvalt huvitatud koostöö jätkamisest nii TV3 kui ka Kanal 2-ga ning teeb omalt poolt kõik, et need kanalid ka edaspidi eestimaalastele üleriigilises vabalevis nähtavad oleksid. Arvan, et Eestis peaks igal inimesel – ka neil, kes juba maksavad vabalevikanalite vaatamise eest – olema edaspidigi vabadus valida, kas vaadata kodumaiste kanalite saateid tasuta või siis maksta nende eest. Selle valikuvabaduse kaotamine on kurjast. Elu pole ainult tarbimine.

Mart Einpalu,
Levira AS juhatuse esimees